OECD raporti tuum - maas lamajat ei lööda

Viimastel päevadel on tulnud tihti jutuks, mida OECD siis oma raportiga Eestile üritab öelda?
Küllaltki autoriteetselt põhjendatud argumente on seal päris palju kuid minu meelest on OECD raporti tuumaks soovitus, mitte ajada edasi protsüklilist eelarvepoliitikat. Kuigi püüdlustele euro kätte saada, soovitakse edu. Mõte on selles, et kui kasvuperioodil võimendas Eesti oma majandust üle, avaliku sektori kulutusi mitte kärpides ja buumiga kaasa minnes, mitte säästes, soodustades näiteks tulumaksuvabastusega ka kinnisvaraturugut siis nüüd on oht, et võimendatakse kriisi, üritades eelarveaastat tasakaalus hoida. Piltlikult öeldes, pannakse sellega niigi maas lamajale (kriisis majandusele) veel pomm kaela ja lükatakse trapist alla. OECD soovitus on toimida tulevikku vaatavalt ja teha mõistlikke samme. Näiteks avaliku sektori kulusid küll kärpida kuid hetkel kiisist tuleneva languse pehmendamiseks peab õigetesse kohtadesse ka kulutama (ettevõtluse tugipaketid, KOV-ide krediteerimine, ümberõpe, hädaabi töökohad tööpuuduse leevendamiseks jne) kulutama. Võimalikke muutusi maksupoliitikas tuleks aga valmistada ette, silmas pidades kriisijärgset perioodi, mitte ainult riigikassa täitmist eelarveaastal. Kui võetakse ette maksupoliitika võimalik korrigeerimine siis peab see olema nutikas ja väga täpselt fokusseeritud.

Lugeda saab OECD raportit Eesti kohta veebis aadressil http://puck.sourceoecd.org/vl=2118689/cl=11/nw=1/rpsv/factbook2009/index.htm

Euroopa keskpank peaks euro devalveerima

Peale seda kui USA tegi teatavaks oma majanduse abipaketi on selge, et ameeriklased on otsustanud lihtsalt öeldes dollareid juurde trükkida ja oma võlakirju turule veelgi juurde tuua paisutades oma riigivõlga. Dollari jätkuv odavnemine meelitab muud maailma rohkem kaupu USA dollarites tarbima ning jätkuva finantskriisi valguses on see Euroopale suureks ohuks, sest ka paljud eurotsooni ümbritsevad riigid on usinalt oma valuutasid devalveerinud. Näiteks UK, Poola, Rootsi, Venemaa. Frankfurdis pesitsev Euroopa keskpank peab lähiajal kindlasti midagi euroga ette võtma, selleks et vähegi Euroopa konkurentsivõimet päästa. Juba praegu on enamus tööstusriike languses mille lõppu on raske ette ennustada, kummalisel kombel on kriis erii tugevalt tabanud just eesrindlikke eksportijaid ning suure sisetarbimisega majandused on olnud stabiilsemad. Üks on selge, praegu pole euroala riigid enam maailma turgudel konkurentsivõimelised kuna euro on liiga kallis. Euroopa keskpank peab euro kurssi lähiajal langetama.

Euro pole oluline, töökoht on põhiline

Eesti riigis pööratakse viimasel ajal palju tähelepanu just rahanduspoliitikale. Meedias kõlavad üksteise võidu teemad nagu - raha on vähem, eelarve pole tasakaalus ning euro tuleb kasutusele võtta. Kui aga raha on vähe siis pole tähtis, kas rahakotis on sendid või ühekroonised. Tähtis on seda juurde teenida. Eurost iseenesest pole mingit kasu kui välisriikidel pole Eestist midagi osta, mis neid eurosid meile tooks. Jõukust tuleb meile Eestisse juurde alles siis kui me ise asju ning teenuseid väljapoole müüme, tööjõu eksport on riigi seisukohast siinjuures kõige vähem kasulik lahendus. Parimatest ettevõtetest oleme juba enamuse müünud. Jäänud on veel mõned suuremad riigi käes olevad ettevõtted, nende eest aga ei makstaks hetkel pooltki sellest, mis nad väärt oleksid. Praegusel kujul edasi liikudes on probleem on selles, et selleks ajaks kui meil õnnestub euro kasutusele võtta ja mõistliku intressiga vahendid hakkavad rahaturul jälle liikuma, Eestisse enam lihtsalt ei investeerita ja uusi ettevõtteid (loe töökohti) ei teki, traditsioonilised tööstused tõmbavad aga ennast kokku või hääbuvad.

Eesti eesmärgid on iseenesest õiged kuid väga pikaajaliselt realiseeruvad. On teada, et teadusmahukad ja uutel tehnoloogiatel põhinevad innovatsioonid, mida me soovime arendada, võtavad aega kuni 20 aastat. Niipalju aega meil pole. Juba 2009 saab olema aasta, kus ettevõtjad hakkavad langetama seni edasi lükatud raskeid kuid ellujäämiseks vajalikke otsuseid. Meil on võibolla mõni aasta aega, et lahendada kiirelt majanduslangusega seotud suuremad probleemid.

Seega, peame endale seadma reaalmajandust sisuliselt mõjutavad lühiajalised eesmärgid, samal ajal kui liigume edasi oma pikaajaliste eesmärkide saavutamise poole. Kui me seda et tee siis ei tule meile enam nii kergesti uusi teadmisemahukaid töökohti, samal ajal kui vanad töötleva tööstuse töökohad hääbuvad.

Muidugi, uusi ja globaalselt elujõulisi ettevõtteid tekkib maailmas iga päev. Millepärast ei võiks need töökohad tekkida Eestisse? Tegijate põhilised küsimused Eestile on aga enamasti - millepärast me peaksime oma ettevõtte Eestisse rajama? Mis teil seal nii väärtuslikku on? Mida te oskate ning suudate, mida teistel pole? Need uued ettevõtted nõuavad väga oskuslikke ja spetsiifiliste teadmistega inimesi.
Me peame looma kõik tingimused selleks, et välisturgudel tegutsevad või seal tegutseda soovivad ettevõtted (eesti- ja välismaised) oleksid huvitatud Eestis selliste töökohtade loomisest. See tähendab, et neid tuleb varustada targa ning oskusliku tööjõuga. Näiteks praegu on Euroopas palju hiljuti koondatud võimekaid ja tipposkustega täies jõus endisi finantssektori töötajaid. Me peaksime kasutama võimalust ja pingutama, et nad Eesti ettevõte heaks tööle värvata. Samuti võiks kaaluda võimalust näiteks riigi võlakirjad turule tuua ning saadud raha Eesti ettevõtjatele investeeringuteks välja laenata. Muidugi tuleb pikas perspektiivis välja arendada moodne infrastruktuur, soodne maksupoliitikaga ning hoida turvalist ja stabiilset ettevõtlus- ning elukeskkonda. Kuid kui me soo­vi­me lan­gu­sest väl­ju­da, peab meil olema ka lühiajaline eesmärk - kiired muutused reaalmajanduses. Rahandus­po­lii­ti­ka on vaid üks abivahend, et neid muu­tusi luua.

15 aastaga teedeta riigiks?

Esmaspäeval teavitas riigikogulane Jürgen Ligi Eesti rahvast "Aktuaalses kaameras" järgnevast: "See, et kütuseaktsiis läheb otse asfaldi alla, ei ole raskel aastal enam mõistlik."

Eesti aastane teede ehitusvajadus on suurem kui tegelikkus ja nii on see olnud viimased 15 aastat. Kui seda nüüd veel vähendada, siis ilmselt saame üsna kiiresti endale teed nagu Albaania rannikul, või Pihkva oblastis! Veel mõned aastad tagasi lubasid reformikad teha euroopalikud teed ja investeerid juurde, neid lubadusi saad vaadata näiteks siit ja siit!.

Tänan, kuid mina ja enamus eestlasi eelistan euroopalike teid Albaania omadele. Oman kogemusi seal teosammul läbi aukude ronimisest, mis ei ole meeldiv.

Kelle valel on lühemad jalad?

Lähiajaloost meenub mulle üks tubli telereklaam, mida saab näha siit!

Tänasest Postimehe online väljaandest leidsin järgmise sissekande ...

"Eksperdid hindasid majanduse seisundit 15 aasta kehvimak"

03.10.2008 13:49

Marina Lohk, Tarbija24 vanemtoimetaja

Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdid hindasid septembris Eesti majanduse üldseisundit 2,8 punktiga, mis on juunikuu hinnangust 1 punkti võrra madalam ning ühtlasi nõrgim hinne alates 1993. aastast.

63 protsenti ekspertidest nimetas olukorda seejuures halvaks, 31 protsenti rahuldavaks ja vaid 6 protsenti heaks. Võrdluseks arvas tervelt 60 protsenti ekpertidest juunikuus, et olukord on rahuldav ning vaid 35 protsenti, et olukord on halb.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum märkis majanduse olukorrast rääkides, et langust oodati küll palju väiksemal määral, kuid midagi hullu Eesti majanduses juhtunud ei ole.

Ta rõhutas ka kõrget võrdlusbaasi - et näitajaid võrreldakse paratamatult eelmise aastaga ja 2007. aasta oli majanduses väga soodne, on ka kukkumine suur. «Buumi lõpp langes nii halvasti kokku hinnatõusuga,» märkis ta ning lisas lohutuseks, et enamikul riikidest on olnud buumijärgsel jahtumisel raskusi.

Kuum rääkis, et oleme endiselt majandustsükli langusfaasis ning suure tõenäosusega kujuneb III kvartali majanduskasv negatiivseks, kuid positiivse poole pealt tõi ta välja, et kuna majanduse kokkutõmbumise kiirus on kvartalist kvartalisse oluliselt aeglustunud, lubab see loota, et alampöördepunkt ei ole enam kaugel.

«Kui majanduslangus, siis majanduslangus, see on ka huvitav,» ütles konjunktuuriinstituudi pressikonverentsil majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, tuues paralleeli inimese haigestumisega, mis on loomulik. Partsi sõnul tuleb nüüd keskenduda leidlikule tööle, et ehitada üles järgmist kasvu.

Vale-innovatsioon, uus on tihti unustatud vana

Tehnoloogiast: Tänases PM Onlines ilmus artikkel, et austria leidur Stefan Gulas leiutas jalgratta ja mootorratta hübriidi (ülemisel pildil), millega saab sõita nii mootori abil kui ka pedaalides. Link artiklile.

Kuigi ratast nimetatakse küll imetlusväärseks saavutuseks ja võrreldakse Ferraride ja Porchedega, ei ole selles midagi uut. Ei ole väga kaua möödunud ajast, kui meiegi külavaheteede kilomeetreid mõõtsid analoogsed kaherattalised, millega oli võimalik sõita nii mootori kui ka pedaalide jõul - võrrid (alumisel pildil võrr Riga). Tsikkel oli tuntud veel nimede punnvurr ja sääreväristaja all, sõitjateks valdavalt viisakasse pruuni ülikonda riietatud soliidsemas eas härrasmehed.
Siit ka loo moraal: tihti on uus ja innovaatiline unustatud vana.

IRL Noorte avaldus: Eesti ei pea 15-aasta pärast olema Euroopa viie vaesema riigi hulgas!

Riigieelarve vaidlused on jõudnud seisu, kus Reformierakonna poolt alajuhitud valitsuselt tulevad segased signaalid, mis tõotavad 15 aastaga viia Eesti Euroopa viie vaesema riigi hulka. Ülioptimistlike avaldustega esinev ja halbade uudiste teatamisest eemale hoidev valitsuse liider juhib Eestit juba neljandat aastat olukorra poole, mis tõotab Eestile pikaajalist mõõna nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Põhja on lastud haldusreformi tegemine, mööda on lastud võimalus võtta kasutusele euro, headel aegadel on paisutatud riigiaparaati, koalitsioonipartneritele on surutud peale liigoptimistliku eelarve tegemine eirates kõiki ohumärke, europarlamendi valimiste reglementi keeldutakse arusaamatute argumentidega demokraatlikumaks muutmast. Julgust nõuda Reformierakonnalt sellise valitsemismentaliteedi muutmist palume ka enda erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtidelt. Meie tahame Eestis edasi elada ja siin oma lapsi kasvatada nii 15 kui ka 25 aasta pärast. Seetõttu palume Reformierakonda lähtuda tervest mõistusest, mitte odavast populaarsuseihast ning lõpetada Eesti arengu pidurdamine.

Selleks tuleb ratsionaalselt ja pikaajalisi eesmärke silmas pidades nii riigieelarve tulude pool kui ka kulude pool. Praegust sotsiaalsüsteemi ei suuda tänaste ja prognoositavalt kasvavate kulude juures Eesti perspektiivis ülal pidada. Ühekordsete, siit-sealt kokkukraabitavate tuludega ei ole see jätkusuutlik. Haldusreform tuleb ära teha, mitte seda lõputult venitada.

Hariduskulude osakaal vabariigi eelarvest peab olema kasvav ja siin ei saa me tuleviku arvelt kokku hoida. Vajadusel tuleb vähendada seadustega paikapandud kulusid mujalt. Eesti edu saab olla ettevõtlikus ja haritud noores, kes tugevdavad meie konkurentsivõimet. Meie koolides peavad töötama parimad õpetajad.

Riik peab looma stabiilse, mugava, arengule ja innovatsioonile suunatud keskkonna, ning hoolitsema selle eest, et kellegi teotahe ei jääks võimaluste puudumise taha seisma. Riik peab võimaldama enesetäiendamise ja kvaliteetse hariduse omandamise võimaluse kõigile soovijatele. Maailmatasemel teadmisi peab olema võimalik omandada ka Tartus või Tallinnas.

Isamaa ja Res Publica Liidu Noorteühendus, 20. septembril 2008 Tallinnas